Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter ja juhtimise professor Maaja Vadi pälvisid artiklite seeria „Sünergia ja õppimisefektid innovatsiooniprotsessis“ eest Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bronšteini nimelise majandusteaduste preemia. 10 000 euro suuruse preemiaga tunnustati nende silmapaistvaid saavutusi majandusteaduse vallas.
Priit Vahteri ja Maaja Vadi artiklisari koosneb kolmest aastatel 2022–2024 ilmunud artiklist, milles on uudsel moel selgitatud innovatsiooniprotsessi mitmekesisust kujundavaid mehhanisme, mida senises teaduskirjanduses on vähe kajastatud. Innovatsiooniprotsessis saab sageli otsustavaks asjaolu, missugune on ettevõtte võimekus rakendada oma ressursse sünergeetilise efekti saavutamiseks ja õppimiseks.
Uurimistsükkel näitab ilmekalt, kui olulised on teadmised selle kohta, kuidas innovatsiooniprotsessi algatada ja seda käimas hoida ning millal ja miks sellest loobuda või see katkestada. Nii innovatsioonitüüpide üheaegsel kui ka järjestikusel rakendamisel tekib sünergia, mis mõjutab positiivselt organisatsiooni tulemuslikkust. Organisatsiooni soorituse perspektiivist on innovatsioonitüüpide rakendamise järjekorral tähtis roll. Sooritus on parem vaid siis, kui alustada tehnoloogilise innovatsiooniga ja täiendada seda hiljem organisatsiooni innovatsiooniga. Vastupidine järjekord sooritust ei parenda.
Professor Priit Vahter märkis intervjuus, et nende tööde praktiliste järelduste seas tõusevad esile ettevõtete juhtimistavade ja -kvaliteedi arendamise olulisus. Samuti rõhutas ta strateegiliste otsuste kvaliteedi tähtsust ning vajadust kasvatada muutuste juhtimise võimekust ja sellega seotud oskusi. Ta lisas, et nende tööde praktilist väärtust kinnitab tulemuste avaldamine tippajakirjades (Research Policy, Technological Forecasting & Social Change, California Management Review), mis suurendab teadustöö tähtsust nii teoreetilises kui ka praktilises võtmes.
Professor Maaja Vadi sõnul paistis nende uurimus silma sellega, et kuigi innovatsiooniteema on laialt käsitletud, alahinnatakse tihti innovatsioonitüüpide koosrakendamise mõju organisatsioonide sooritusele.
Kui rakendada tehnoloogilist ja organisatsioonilist innovatsiooni koos, on võimalik saavutada kuni 23% parema majandusliku tulemi kolme aasta jooksul. Iga ettevõte võiks kõrvu kikitada ja küsida, kuidas see parem tulemus saavutada.
Lisaks tõi Vadi esile, et uurimuses on juhitud tähelepanu targale katkestamisele, mis viitab sellele, kui oluline on varases faasis lõpetada ebaõnnestuvad projektid, et säästa ressursse ja sillutada teed edule. Katkestatud või ebaõnnestunud innovatsioon ei ole vaid raisatud kulu. Tulemused näitavad, et tark katkestamine võib edaspidi viia eduni uuendustegevuses. Õpiefekt piirdub suuresti protsessi varases faasis katkestatud innovatsioonist õppimisega. Mitmepoolsete digitaalsete platvormide uuring illustreerib ettevõtete võimekuse rolli sünergia kujunemisel uute toodete ja teenustega turule tulekul. Uurimistsükli tulemused viitavad sellele, kui oluline on juhtimiskvaliteet ja selle arendamine.
TÜ majandusteaduskonna töötajate ühispilt Mihhail Bronšteini nimelise majanduspreemia üleandmisel. Autor: Sven Tupits
Hindamiskomisjoni esimehe akadeemik Urmas Varblase sõnul pakub konkurss Eesti majandusteadlastele suurepärast võimalust tutvustada tehtud tööd. „Sel aastal esitatud taotluste tase oli väga kõrge. Meie majandusteadlaste tööd on jõudnud maailma esikümnesse kuuluvatesse teadusajakirjadesse eri valdkondades, näiteks makroökonoomikas, innovatsiooniuuringutes ja juhtimises. Loodame, et akadeemik Mihhail Bronšteini perekond jätkab seda konkurssi ka edaspidi, sest tänavu paistsid eriti silma noored majandusteadlased, esitades kaheksa eriilmelist ja väga heal tasemel taotlust.“
Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) nimelise preemiaga tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilist arendustegevust ja selle edukaid rakendusi. Tänavu anti preemiad välja juba kolmandat korda. Preemiate algataja ja rahastaja on Mihhail Bronšteini perekond.
Preemiate üleandmise üritus on järelvaadatav Eesti Teaduste Akadeemia Youtube'i kanalil.
Loe kogu artiklit Eesti Teaduste Akadeemia kodulehelt.